Kliiniline pilt
Akne esineb peamiselt rasunäärmerikastes piirkondades: otsmikul, ninal, põskedel, lõual ning vahel ka turjal ja rinnakul.
Klassikaliselt tekivad akne korral nahale komedoonid: avatud komedoonid ehk mustpead ja suletud komedoonid ehk valgepead; paapulid ja pustulid ning raskemate vormide korral põletikulised sõlmed ja tsüstid. Kui aktiivne põletik on ravi foonil taandumas, siis tekivad põletikujärgsed punetavad või hüperpigmenteeritud laigud. Peab arvestama, et raskemad akne vormid põhjustavad armistumist, mistõttu on õigeaegne efektiivne ravi väga oluline.
Täiskasvanuea aknet esineb sagedamini naistel ning paljud patsiendid märkavad seost menstruaaltsükliga – akne kipub ägenema vahetult enne menstruatsiooni. Põletikulised sõlmed ja vistrikud tekivad enamasti alalõua piirkonda ja kaelale.
Mis aknet põhjustab?
Haiguse tekkes mängivad rolli: suurenenud rasuproduktsioon, geneetika, naha mikrofloora(Cutibacterium acnes bakter), hormonaalsed muutused ning emotsionaalne stress. Puberteedieas suureneb suguhormoonide mõjul rasueritus, mis võib põhjustada karvanääpsudes rasu ja surnud rakkude kogunemist ning komedoonide tekkimist.
Kuidas aknet diagnoositakse?
Haigus diagnoositakse reeglina kliinilise pildi alusel ja lisauuringud ei ole vajalikud.
Kuidas toimub akne ravi?
See, kas otsustatakse paikse ja/või süsteemse ravi kasuks, sõltub alati haiguse ulatusest ning raskusastmest. Kui tegemist on kliiniliselt kerge alavormiga, siis alustatakse ravi paiksete vahenditega ja väljendunud haiguse korral süsteemsete suukaudsete ravimitega.
Edukas ravi sõltub ka korrektsest igapäevasest nahahooldusest – naha regulaarsest puhastamisest ja sobivate kosmeetikatoodete valikust.